Jahutusvedelikud

Osades neis süsteemides kasutatakse soojuse ülekandmiseks vedelikku. Sõltuvalt seadmete ehitusest, töötingimustest, keskkonnast kuid ka kuluarvestust, kasutatakse erinevaid soojusvahetusvedelikke. Vedelikud erinevad üksteisest eelkõige koostise ja omaduste poolest. Seega tuleb hakata valikut tegema just nende põhjal. Edasi tuleb juba kättesaadavus ning hind. Odavaim ja laialt kättesaadavaim soojusvahetusvedelik on vesi. Vesi on küll hea soojusvahetusvedelik, kuid paraku omab mitmeid puudusi - ta külmub, korrodeerib
metalle ja keemistemperatuur on vaid 100ºC. Et valikust parem ülevaade saada on siinjuures nimistu erinevatest soojusülekandevedelikest, mis on reastatatud vedeliku termilise stabiilsuse järgi. Samuti on toodud nende töötemperatuuride vahemikud.
- Soola lahused (CaCl2) + H2O + manused => -65...65ºC
- Polüglükoolid ja alkoholid + H2O + manused => -73...150ºC
- Glükoolid + H2O + manused => -51...175ºC
- Hüdrofloropolüeeter (HFPE) => -95...260ºC
- Mineraalõlid => -100...315ºC
- Sünteetilised orgaanilised vedelikud => -73...400ºC
- Silikoonõlid => -100...400ºC
- Sulasoolad => 120...600ºC
 
Sellest valikust on kõige levinumad glükoolipõhised soojusvahetusvedelikud. Seda eelkõige nende omaduste, hinna ja kättesaadavuse poolest. Kasutatakse etüleen- (EG) või propüleenglükooli (PG), kuid siiski mitte kunagi puhtal kujul, vaid ainult koos manustega ja vesilahusena!
Glükoolidest on oma füüsikaliste omaduste poolest eelistatuim manustega etüleenglükooli lahus, kuna omab paremaid omadusi madalatel temperatuuridel. Propüleenglükooli viskoossus on märgatavalt suurem, kui etüleenglükoolil. Kui jahutussüsteem töötab temperatuuridel u -18ºC ja enam, tasuks teha otsus EG põhise soojusvahetusvedeliku kasuks – PG baasiline vedelik võib nõuda pumbalt enamat kui see on suuteline. Etüleenglükool on ka väiksema paisumisega. Teatud tingimustel aga tuleb kasutada vaid propüleenglükooli. Seda eelkõige kohtades kus glükoolil võib olla kokkupuudet joogivee ja toiduainetega: toiduainetööstused, -laod, pruulikojad jne.
Propüleenglükooli tuleb seal kasutada põhjusel, et see on vähem 
toksilisem kui etüleenglükool.
Kuna enamasti kasutatakse soojusvahetusvedelike iseloomustamiseks vaid selle baasaine nimetust (nt. Glükool), oleme viimasel ajal palju kokku puutunud klientidega, kelle soojusvahetid ei tööta korralikult ja kellel on tekkinud probleemid lekete või korrossiooni näol. Enamasti on nende põhjuseks olnud glükooli kasutamine ilma korrosioonikaitse manusteta. Samuti võib välja tuua vale kontsentratsiooni veega, vananenud või valede manustega soojusvahetusvedeliku kasutamise. Ka süsteemi täitmisel ja testimisel tehakse sageli vigu. Tasub silmas pidada, et mitte iga manusepakett ei sobi glükoolile lisamiseks. Eriti need mis lubavad vähese vaeva (ja hinna)ga efektiivset kaitset. Paljud autode jahutusvedelikud on samuti valmistatud glükoolide baasil. Kuid mitte ainult! Enamasti sisaldavad paljud nimetatud jahutusvedelikud silikaate, mis üldse ei sobi kütte- ja ventilatsioonisüsteemide soojusvahetusvedelikuks. Sellised jahutusvedelikud võivad süsteemi oluliselt kahjustada. Kui süsteemid on suured, tuleb arvestada manuste kesvust. Soojusvahetuvedeliku väljavahetamine on väga kulukas protsess. Vana vedelik tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti ja süsteem võib vajada läbipesu ning täiendavat hooldust.
Mõned jahutusvedelikud võivad sisaldada muid glükoole või glütseriini, mille sobivuse kohta küttesüsteemides puudub adekvaatne info. Et kallist süsteemi mitte rikkuda ja hoidmaks selle ekspluatatsioonikulusid kontrolli all, ei tohi kunagi kasutada soojusvahetusvedelikuna ilma manusteta glükooli ja vee lahust, tavalist autodele mõeldud jahutusvedelikku või tundmatut soojusvahetusvedelikku!
Glükoolipõhiste soojusvahetusvedelikena soovitab Globalfund OÜ kasutada oma valikust edasimüüjana Polartherm E (pika elueaga), Polartherm C, Polartherm P või ZERO
LVI-d. Nendest esimesed on EG- ja teised PG baasilised ja mis sisaldavad efektiivseid kütte- ja ventilatsioonisüsteemidesse sobivad manuseid. Need on soojusvahetusvedelikud, mis tagavad süsteemide korrapärase ja tõrgeteta töö pikkadeks aastateks. Lisaks soojusvahetusvedelike omadustele, tagavad jahutussüsteemi pikajalise ja efektiivse töö vedeliku õige installeerimine. Süsteem peab aga olema puhas ja läbi loputatud puhta vee või neutraalse pesuvedelikuga ja kuivatatud enne kui see soojusvahetusvedelikuga täidetakse. Süsteemi puhastus ja läbipesu uuel ja vanal süsteemil on erinevad. Uus võib sisaldada õli, metallijääke ja korrosiooni, vana enamasti aga katlakivi ning roostet. Iga võõrkeha süsteemis võib mõjutada vedeliku omadusi (kutsuda esile reaktsioone). Sobilik EG ja PG baasilise soojusvahetusvedeliku kontsentratsioon on vahemikus 33-50%. Väiksem kui 33% kontsentratsioon ei paku piisavat korrosioonikaitset, suurem aga mõjutab eelkõige viskoossust ja energiatarbimist. Õige lahuse saamiseks on parim moodus kasutada segamisgraafikut. 
Segamiseks tuleb kasutada ka kvaliteetset vett. Halva kvaliteediga vesi sisaldab ioone, mis muudavad vee karedaks ning korrodeerivaks. Destilleeritud, deioniseeritud või demineraliseeritud vee kasutamine parandab soojusvahetusvedeliku toimet. On oluline, et vesi mida kasutatakse segamiseks sisaldaks vähem kui 100 ppm
kaltsiumkarbonaati, või vähem kui 25 ppm kaltsiumi ja magneesiumi ioone, ja vähem kui 25 ppm kloriidide või sulfaatide ioone. Kui puhast vett pole saadaval tuleks tellida soojusvahetusvedelik valmislahusena. Kui vedelik on installeritud süsteemi, tuleks sellest võtta analüüs/proov ja teha edaspidi kordusanalüüs kord aastas, et kontrollida süsteemis oleva soojusvahetusvedeliku olukorda.
 
Eesti keel

Küsitlus

Millises hoones soovid kasutada päikesekütet?
Eramus
67%
Korrusmajas
0%
Tootmishoones
0%
Koolimajas
0%
Ujulas
33%
Kokku: 3 häält

Keeled